Transpordivahendist mänguasi
Katrīna Iļjinska
Forbes Staff
Kahe aasta eest hakkasid Maksims Černovs ja Ņikita Jeļins kaubamärgi Rideoo all tootma sportlikke tõukerattaid. Miks neil õnnestus nii lihtsa ja odava tootega hästi teenida?
Kellel küll poleks lapsepõlves olnud mänguasjaks tõukeratast. Seisad aga ühe jalaga kitsal tekil, toetud teisega vastu maad ja üritad üha suuremat kiirust saavutada. Vanemad jäävad maha ja vaatavad oma järglasi. Laps püsib silmaulatuses ja isegi kui ta sealt kaob, on iga väiksema augu või kõnnitee ääre puhul ikkagi tõukeratta rooli või rataste krabinat kuulda. Saksamaal 200 aastat tagasi välja mõeldud leiutis on kõik need aastad laste seas vahelduva eduga oma populaarsuse säilitanud. Kakskümmend aastat tagasi lisati Ameerika Ühendriikides ka tõukerattad BMX-i ja rula järel ekstreemspordialade sekka. Ettevõte Razor Scooters reklaamis teleris 120 dollarit maksvaid tõukerattaid ja varsti pälvis nende müüki edu. Täna, kaks aastakümmet hiljem, on sportlike tõukerataste populaarsus taas tõusmas, aga selle põhjuseks on miski muu. Läti noorukid Maksims Černovs ja Nikita Jeļins uurisid, miks see nii on ja leidsid viisi, kuidas selles valdkonnas raha teenida. Nad toodavad lihtsat toodet, millel on eriti Euroopas tohutu nõudlus.
Maksims Černovil (26) ei olnud tõukerattaspordiga mingit seost – hariduselt on ta logistikajuhtimise spetsialist ja on ise tegelenud saalihokiga, töötanud viis aastat spordikaupade poes, millel polnud Maksimsi sõnul ambitsioone väljaspoole Lätit areneda. Nii märkas Maksims tänavaspordi ürituse Ghetto Games ajal teismelisi noori, kes üritasid rämpidel tõukeratastega erinevaid trikke teha. Lastega rääkides said talle selgeks tõukerataste nõrgad kohad, ta vahetas telefoninumbreid ja läks koju. Ta lootis sõbraga tõukerattaid müüa ajal, mil tänavatele ilmusid ka ühiskasutatavad elektrilised tõukerattad. Riia spordikvartali rämpidele ilmuvad üha enam just tõukeratastega (mitte ruladega) lapsed. Nii tekkis mõte valmistada ja võimaluse korral hakata tootma tõukeratast, mis ei oleks kallis ja lahendaks samas probleemid, millega nii algajad ja ka professionaalsed sportlased kokku puutuvad – näiteks et tõukeratas peab olema võimalikult kerge ja pärast triki tegemist maandudes ei tohi see rooli kinnituse keskpaigast katki minna. „Tundus, et mis seal siis keerulist on, teha tõukeratas kergemaks – teki sisse on vaja lihtsalt auke juurde teha. Testides läks muidugi tekk pärast esimesi trikke kohe katki,“ ütleb Maksims. Roolikinnitusega oli lihtsam – füüsikaseaduste kohaselt on laiem kinnitus turvalisem. Erinevalt imporditud kahe kruviga tõukeratastest tegi Läti Rideoo selle nelja kruvi abil laiemaks. See muutus muidugi vastupidavamaks ja… muidugi ka raskemaks. „Eriti sellistes kohtades nagu Ameerika Ühendriigid, kus sport on juba arenenud, võitlevad ostjad isegi kümnegrammise kaalu eest – vastupidavus ja kergus on peamised kriteeriumid,“ räägib Maksims. Pärast mitmeid katseid lõi Rideoo meeskond täiusliku 3D-mudeli, mis sobis eesmärgiga ka kulude poolest.
Rideoo eesmärk ei ole vaid rohkem kaupa müüa, vaid sellesse sporti kaasata võimalikult palju lapsi. „Meie seni noorim klient on nelja-aastane,“ avalikustab Maksims. Selles vanuses kasvavad lapsed väga kiiresti, seega peaks tõukeratta hind olema selline, et vanemad oleks nõus selle eest maksma, teades, et aasta või kahe pärast on jälle uut vaja. Lisaks peab tõukeratta kõrgus olema selline, et see sobiks lapsele nii kaua kui võimalik. Tundub, et õnnestus luua täiuslik tõukeratas. Selle hind on värvist olenevalt 120 või 130 eurot ning selle nõudlus ületab pakkumise. Enamik tõukerattaid eksporditakse aga hulgimüügihindadega Prantsusmaale, Slovakkiasse, Tšehhi, Eestisse, Leetu, Poola ja mujale. Investorite otsimisel tekkis idee, et põhitähelepanu tuleks pöörata ettevõtjalt tarbijale (B2C), mitte ettevõtete vahelise kaubanduse (B2B) segmendile. Et oleks võimalik tooraineid osta ja toodet valmistama hakata, kõnetas Rideoo 2019. aastal ühe võimaliku investorina finantsisti Maksim Mališkot, kellele kuuluvad ettevõtted Grand Credit, NORD Līzings jpm. Mališko jäi tootesse uskuma ja tegi investeeringu. „Nägime, et paljud tõsised ettevõtted investeerivad elektrilistesse tõukeratastesse ja muudesse kergetesse keskkonnahoidlikesse sõidukitesse ning järeldasime, et see on kiirelt kasvav segment. Idee aga ulatub sügavamale: kui hakata last seda tüüpi transpordiga juba varasest peale harjutama, siis muutub üleüldse kogu mõtlemine,” selgitab Mališko. Olemas on tõukerataste eri segmendid – laste-, mängu-tõukerattad, linna- , spordi-, elektrilised tõukerattad, footbike ja veel dirt-scooter. Elektriliste tõukerataste populaarsuse tõusuga on nõudlus kasvamas kõikides segmentides. Mitte kõik lapsevanemad aga ei ole valmis väikelastele mitmesaja euro eest kalleid elektrilisi tõukerattaid ostma, kuid harjutades neid mikromobiilsuse eri transpordiliikidega, valib vähemalt osa sellest publikust linnas auto asemel elektrilised tõukerattad, jalgrattad jms transpordivahendid. Yahoo Finance andmete kohaselt oli 2019. aastal elektriliste tõukerataste turg 5,3 miljardit dollarit ja eksperdid ennustavad, et 2026. aastaks kasvab see kahe miljardi võrra, kasvades aastas keskmiselt 5%.