Ekspordiakna laiendamine
Kasutades umbes 10% Läti põllumajandusmaast, toodavad meie teraviljakasvatajad nii palju teravilja, et kohalik turg on nende jaoks liiga väike.
Seega umbes 70% meie teraviljast eksporditakse. Tegemist on kasvava turuga ning Riia vabasadama terminali Alpha osta omandanud põllumajandusette LATRAPS otsustas oma lubatud investeeringu osa suurendada.
Kuna inimeste elatustase on arengumaades ja maailma suurimas tarbivas riigis Hiinas paranemas, suureneb üleilmne teravilja tarbimine iga aasta. Näiteks kui Hiinas sööb miljard inimest aastas vaid ühe grammi võrra rohkem liha kui varem, on selle tootmiseks vaja üheksa tuhat tonni rohkem teravilja kui eelmisel aruandlusperioodil.
Ameerika Ühendriikides, kus enamik teraviljast söödetakse loomadele, on isegi tekkinud arutelu, et kui eetiline ja loomatervisele ohutu teravilja kasutamine loomasöödana tegelikult on. Lihatootjate jaoks on teravili aga suhteliselt odav, kergesti kättesaadav sööt ja garanteeritud tulemus, seega ei anna miski tunnistust sellest, et lähitulevikus hakkaks lihatootjad oma lammastele, lehmadele ja sigadele neile loomuomaselt kõige sobivamat sööta (heina) söötma.
Teravilja tarbimist mõjutab ka fossiilkütustest loobumise üleilmne suundumus. Etanooli tootmine teraviljast on viimase 20 aasta jooksul kolmekordistunud. Üleilmsed suundumused puudutavad jõukaid lääneriike veidi vähem, sest siin loobub tervislikel põhjustel rafineeritud jahutoodetest rohkem inimesi, kuna need sisaldavad väga vähe organismile vajalikke kiudaineid, kuid palju süsivesikuid. Põhjendatult rõhutatakse, et jahutoodetega omistatakse palju kaloreid, kuid täiskõhutunne on lühiajaline. Lisaks kaotab teravili töötlemise käigus mitte vaid kiudaineid, vaid ka osa väärtuslikest vitamiinidest ja mineraalainetest. Kuid see on vaid tilk meres – teraviljatootjaid see ei mõjuta.
Ka Riia vabasadam, mis lastis 2019. aastal 2,1 miljonit tonni ehk 33% rohkem teravilja kui 2018. aastal, prognoosib, et see näitaja jõuab sel kümnendil kolme miljoni tonni märgiseni. Umbes pool sellest on transiitlast. Selle kasvu kontekstis mängib olulist rolli põllumajandusteenuste kooperatiiv LATRAPS, kes vastutab umbes 20% Läti teraviljasaagi kasvatamise eest. „Juba 15 aastat on LATRAPS teravilja eksporditööstuse jätkusuutlikku arengut uurinud, analüüsinud ja otsinud vastavaid võimalusi ning ta unistuseks on olnud omaenda teraviljakäitlusterminal. Põhjaliku uurimise käigus testisime sadamat ja nüüd omame 50,01% Alpha osta sadama osakutest. Siin on olemas võimas raudtee- ja autodega juurdepääs ning nende vastuvõtmise ja laevade laadimise taristu ning teravilja käitlemiseks esialgu piisav ladustamisvõimsus,” räägib LATRAPSi juhatuse esimees Edgars Ruža.
LATRAPSi juhataja tehingusummat ei avalikusta, kuid on selge, et panka appi võttes saab ettevõte seda endale lubada. 2019. aastal jõudis selle käive viimase kümne aasta kõrgeima tulemuse ehk 269,9 miljoni euroni. Ette on nähtud, et tõenäoliselt mitmeid miljoneid väärt tehing tasub end ära kaheksa kuni kümne aasta pärast. „Meie jaoks on see investeering tootmisse. Mida kauema aja jooksul see end ära tasub, seda rõõmsam on põllumees – igale tarnitud teraviljatonnile kohaldatakse vähem kulusid,” annab Ruža teada äritegevuse iseärasustest.
Tehingu toimumiseks pakkus LATRAPS 2020. aasta lõpul oma liikmetele võlakirjade ostmise ja ettevõttesse investeerimise võimalust. Edgars Ruža ütleb: „Aitäh kõigile, kes LATRAPSi investeerisid, et maailma teraviljaturu väravad avaneks meile veelgi laiemalt. Investeeringu põhieesmärk, milleks on jätkusuutlik areng ja sadama partneriks saamine, läks täide.“ Ta selgitab, et just Riia sadam (mitte Liepāja ega Ventspilsi oma) valiti geograafilistel põhjustel, sest kooperatiivi 1118 liiget asuvad üle kogu Läti, kuid Riia asub geograafiliselt selle keskel. Riias on Alpha osta ka ainus terminal, kus saab teravilja automaatselt töödelda. Teised terminalid on ajutised ehitised või telgid, kuhu teravili tuuakse autoga, territooriumil veetakse seda laiali traktoritega, kuid see ei vasta söödaks ja toiduks ette nähtud teravilja puhul LATRAPSi transportimisstandarditele. „See terminal annab otsuste langetamisel teatud vabaduse. Me ei sõltu enam käesoleval turul tegutsevate ettevõtete pakutavatest teenustest. Hoolime turul pakutava teravilja kvaliteedist väga ja meil ei ole võimalik seda kontrollida, kui viime oma teravilja teise terminali,“ selgitab Ruža.
Tehingu ja Riia sadama ettevõtete hulka kuulumisega seoses on LATRAPS teinud tee lühemaks ja vähendanud põllult lõpptarbijani ilmnevaid kulusid, kuna peaaegu kõik eeltöötluspunktid on ehitatud raudteejuurdepääsude juurde. Nii saab teravilja tõhusalt sadamasse toimetada ja laevadele edasi laadida.
„Lätis kasvatatakse viis korda rohkem teravilja kui suudame ära tarbida. Reaalselt 80% peame eksportima. Seega on eksport väga oluline. Selle ühe olulise protsessi ehk laeva laadimise kontrollimine nii oluline ei ole.“
Uue terminali maksimaalne võimsus on 20 tuhat tonni päevas, kuid isegi siis kulub Riia sadamatesse saabunud suurimate PANAMAX-klassi laevade laadimiseks viis kuni kuus päeva aega. Sellest aga piisab, et LATRAPS suudaks aastas vastuvõetavat u 800 000 tonni teravilja käsitlemisega hakkama saada. Lisaks on juba lähiaastatel plaanis terminali võimsust suurendada.
Samuti loodab LATRAPS, et geopoliitiline olukord stabiliseerub, kuna Venemaal on praegu suhteliselt keeruline oma teraviljaülejääki mereteede kaudu eksportida. Teatud koostöö idanaabritega on juba loodud – Alpha osta sadamat aitasid partnerid oma Venemaa kontaktide ja kogemustega. Lähiajal on plaanis seda koostööd laiendada.
Ettevõtlustegevuse laiendamiseks on aga vaja mitte ainult soodsamaid geopoliitilisi tingimusi, vaid ka seda, et seadusandja mõistab ettevõtjate vajadusi. Edgars Ruže räägib, et sadamasse tehtavaid edasisi investeeringuid takistavad praegu ehitusvaldkonna läbimõtlemata õigusaktid, mis on sadama arengut pidurdanud juba aastaid. Nimelt näeb seadus ette, et sadama territooriumile ehitatud objekt läheb viie kasutusaasta möödudes üle riigi omandisse. See on üks põhjusi, miks ettevõtjad uutesse võimsatesse ja automatiseeritud terminalidesse ei investeeri, vaid ehitavad ajutisi telke, mille saab vajaduse korral kokku voltida ja ära viia.
„Sellised eeskirjad ei kehti mitte ainult sadamas, vaid igal pool, kus ehitamine toimub riigi maale. See tähendab, et kui ma ehitan 20 miljoni eest ühe ehitise, pole see viie aasta pärast enam minu oma. See ei lase üldse edasi areneda, mistõttu ehitatakse hoopis kergkonstruktsiooniga laohooneid ja kui seadust ei muudeta, volditakse need viie aasta möödudes kokku, pannakse seljakotti ja minnakse minema,” selgitab tänamatut olukorda ettevõtja ja lisab, et Alfa osa terminal ehitati veel enne seaduse jõustumist, seega LATRAPSi uue kinnisvara suhtes see ei kehti.