Ambitsioonikas globaalse mobiilirakenduse looja

Anda Asere

Labs of Latvia, eksklusiivselt ajakirjale Forbes

• Reklaamfoto

Ettevõtte asutas 2015. aastal Nik Storonsky. Esialgu oli mobiilirakendusega võimalik raha üle kanda ja valuutat vahetada, kuid nüüd on pakutavate teenuste arv suurem ja kuu aja jooksul sooritavad kasutajad enam kui 100 miljonit finantsoperatsiooni. Revolutil on üle 13 miljoni erakliendi ja üle 500 tuhande ärikliendi. See finantstehnoloogiaettevõte tegutseb 35 riigis ja rakendus töötab enam kui 30 valuutaga.

Esimest korda kohtasin Revolut loojat N. Storonskyt 2018. aasta TechChill konverentsil. Tookord hoiatas mind enne intervjuud PR spetsialist, et ta ei ole tüüpiline uue ettevõtte asutaja, kes pidurdamatult endast räägib. Mõistes vihjet täiendasin küsimuste nimekirja veel paari küsimusega. Vahetult enne intervjuud kohtasin ka tehnoloogiatest kirjutavat blogijat Kristaps Skutelist kursors.lv´st, kes oli just Nikiga vestelnud. Ka tema soovitas mulle sama – valmistada ette võimalikult palju küsimusi. Olin intrigeeritud: nii juhtub harva. Tavaliselt võivad uute ettevõtete asutajad tundide kaupa enda ettevõttest rääkida, seepärast  õnnestub 30 minuti jooksul esitada vaevu viis küsimust – hetkedel, kui vestluskaaslane õhku sisse hingates hetkeks pausi teeb.

Nik ei ole seda tüüpi inimene, intervjuu temaga meenutab tennise mängimist – küsimus, vastus, küsimus, vastus. Ta ei räägi rohkem, kui temalt küsid, vahel jääb aga koguni mulje, et ta kaalub vaikides, mille praktilisema jaoks oleks võinud selle intervjuu peale raisatud aega kasutada. Detsembri alguses õnnestus mul leppida kokku 40-minutiline intervjuu vahetult peale uut aastat. 36 minuti jooksul jõudsime arutada läbi 42 küsimust.

Millised on Teie suurimad ambitsioonid ja visioonid Revoluti tuleviku osas?

Oleks väga hästi, kui meil õnnestuks arendada välja tegevus pea kõigis maailma riikides ja saada neis riikides suurimaks või suuruselt teiseks finantstehnoloogiaettevõtteks. See oleks suurepärane saavutus. 

Kui palju võtab aega selliste plaanide elluviimine?

Arvan, et viie või kümne aasta jooksul saame hakata tegutsema enamikus maailma riikides ja saada neis kõigis suure turuosa.

Heidame pilgu Revolut algusaegadele! Tean, et olete sellest palju rääkinud, kuid mina tahaksin sellest veelkord kuulda. Kuidas kõik alguse sai?

Revolut sai loodud kui üsna lihtne valuutavahetuse tööriist. See oli tundlik probleem – iga kord, kui keegi välisriiki külastas, kaotas ta valuutavahetuse tõttu 3 – 10% oma rahast. Sama juhtus, kui saadeti raha teise riiki, kaotati 3 – 7%. Revolut loodi kui konto, mis võimaldab nende toimingute tegemisel säästa. Hiljem lisasime teisi tooteid, kuna mõistsime, et finantsteenuste sektoris on lisaks neile kahele valdkonnale ka palju teisi probleeme.

Nüüd on Revolut suurettevõte. Milline on Teie nõuanne neile, kes tahaksid samuti seda saavutada? Kuidas Teil see õnnestus?

Algus on väsitav. See on vahetpidamatu võitlus, sest sul ei ole ressursse, kliente, finantseeringut ega töötajaid. Lõppkokkuvõttes teed kõike ise. Aja jooksul tekib väike meeskond ja tuleb loota, et ka finantseering. Kuid sellest lihtsamaks ei lähe, sest tekivad teise mastaabi probleemid. Alguses, kui äri on väike, on ka probleemid väikesed; kui äri kasvab, kasvavad ka komplikatsioonid. Hiljem on rohkem ressursse nende probleemide lahendamiseks. Ma ei ütle, et läheb kergemaks või raskemaks, lihtsalt probleemid on teistsugused.

Paljud uute ettevõtete juhid on öelnud, et suurim võitlus on esimese investeeringu saamise nimel, aga hiljem on on finantseeringu saamine juba palju lihtsam, sest olemasolevad investorid julgustavad teisi. Milline on Teie lugu? Kuidas õnnestus Revolutil esimene finantseering saada?

Jah, olen nõus. Oleme palju kordi püüdnud investeeringuid kaasata ja esimene kord oli tõepoolest kõige keerulisem. Selleks kulus neli või viis kuud. Mis oli kõige raskem? Esiteks ma ei teadnud, kuidas seda teha. Polnud enne kunagi investeeringuid kaasanud. Teiseks me kiirustasime. Investeeringu kaasamisel on ka vahendid vähemalt lähimaks üheksaks või kaheteistkümneks kuuks. Esimesel korral ei olnud meil mitte midagi – me oleksime vastu pidanud võib-olla kolm, neli või viis kuud. Olime väga lähedal sellele, et meil saab raha otsa. Alguses on investeeringute kaasamine väga keeruline, sest sul ei ole äri, ei ole palju kliente. Sul on poolik toode, mis vahel ei tööta. Seepärast on see hullumeelselt raske. Arvan, et meil on tõeliselt vedanud – õnnestus kaasata ressursse heast riskikapitalifondist. Mulle tundub, et võtsime ühendust vähemalt 30 – 40 riskikapitalifondi esindajaga ja enamik ütlesid ei. Kuid üks ütles jah ja siis tahtsid ka teised investeerida. See on karjainstinkt.

Mis muutub ettevõttes, kui see hakkab kaasama aina suuremaid investeeringuid?

Arvan, et risk seisneb selles, et 2019. aastal lõpetasid inimesed enda väljaminekute jälgimise. Enamik üritasid lahendada kõike rahaga. Ettevõtted pidasid üleval konsultante, et lahendada enda erinevaid probleeme, arvates, et raha on ainus vastus. Lõppkokkuvõttes hakkasid nad kulutama suuri summasid, arvestamata, kui suure osa neist kuludest nad tagasi teenivad. See on ohtlik moment suure finantseeringu kaasamisel. Arvan, et palju parem on kaasata väiksem finantseering ja kulutada seda ettevaatlikult. Reaalsus on, et paljusid asju saab teha odavamalt, kiiremini ja paremini mitte nii kallite spetsialistidega või väiksemate meeskondadega. Uute ettevõtete mõtteviis on kahtlemata parem traditsioonilisest korporatiivsest mõtteviisist.

Revolut on üks neist finantstehnoloogiaettevõtetest, kes on kaasanud väga suuri investeeringuid. Kui ma ei eksi, siis viimasel korral – 500 miljonit. Kuidas te suhtute sellesse olukorda? Kuidas kooskõlastasite enda visiooni investorite huvidega?

Tasakaal peab ju alati olema, kas pole tõsi? Investorid soovivad oma kapitali tootlust ja ettevõtted peavad kulusid optimeerima. Enamasti pole kiire kasv ettevõtte jaoks vajalik, aeglasem on parem. Meie püüame ühitada kõigi huvisid – aktsionäride, asutajate, töötajate. Ja muidugi klientide.

Mil määral on Revolut ikka veel idufirma – enda mõtteviisilt?

Arvan, et otsuste vastuvõtmise protsessi ja kiiruse poolest oleme pigem samasugused, nagu olime neli, viis aastat tagasi. Kuid oleme väljaarenenud protsesside, juhtimise ja vastavuse osas. Meil on õnnestunud säilitada uue ettevõtte parimad omadused ja võtta üle parima korporatiivsest mõtteviisist.

Mida täpsemalt olete säilitanud idufirmade maailmast ja mida võtnud üle korporatiivsest keskkonnast?

Me töötame endiselt väga palju. Ei saa öelda, et oleme aeglasemad või vähem innukad, kui Revolut algusaegadel. Ideest teostuseni liigume endiselt väga kiiresti. Meil on palju suurepäraseid inimesi korporatiivmaailmast, eriti deduktsiooni ja riskihalduse valdkonnas.  Oleme juurutanud palju korporatiivsest keskkonnast ülevõetud häid protsesse. Samuti ütleksin, et meil on õnnestunud ühendada parima mõlemast maailmast.

Te olete pärit Venemaalt? Kuidas Te Londonisse sattusite?

Kui olin 20-aastane, võeti mind praktikandiks Lehman Brothersisse. Londonisse kolisin 15 aastat tagasi.

Milline oli Teie töö Londonis?

See oli prestiižne töö. Kujutage ette – olete 20-aastane ja Teid võtab tööle üks mõjuvõimsamaid investeerimispankasid ja Teil on töö, mida tahavad kõik! Kahekümneaastasele oli see unistuste töö, lisaks väga hästi tasustatud, inspireeriv ja intellektuaalseid väljakutseid esitav. Vahel tunnen sellest ikka veel puudust.  

Millest täpsemalt?

See on kui erutav mäng – sa ostad ja müüd erinevaid varasid. Seda saab sõna otseses mõttes võrrelda arvutimänguga.

Rääkides sellest – olen lugenud, et ajal, mil Lehman Brothers pankrotistus ja tööarvutis ei olnud midagi teha, mängisite Te arvutimängusid.

Jah, jah, kui Lehman Brothers varises kokku, tulime me esmaspäeval tööle ja kõik süsteemid olid blokeeritud. Pankades tavaliselt blokeeritakse meelelahutusveebid, aga siis keegi avastas ühe blokeerimata veebilehe kus oli mingi mäng. Ja nii me siis kõik mängisime seda.

Hiljem töötasite Credit Suisseis. Milline oli Teie tee Revolutini?

Mul oli juba mõnda aega idee enda ettevõttest ja kohe, kui sain Suurbritannia passi, läksin töölt ära. Läksin ära, et alustada oma äriga.

Milline on Teie tüüpiline tööpäev?

Minu tööpäev? 

Jah, just nimelt Teie.

Sõltub konkreetsest päevast. Üldiselt veedan ma 50% ajast luues uusi tooteid, teen toodete ülevaateid. 30% ajast koostan tegevusaruandeid ja teateid osakondadele, mis ei ole otseselt toodetega seotud, ülejäänud 20% ajast pühendan intervjuudele potentsiaalsete töötajatega.  

Kas Te ikka veel intervjueerite ise inimesi?

Jah, loomulikult. Eriti positsioonidele, mida meil veel ei ole olnud.

Milliste positsioonide kandidaate Te intervjueerite? 

Kõigi kõrgema taseme juhtimispositsioonide kandidaate ja selliseid spetsialiste, keda meil varem ei ole olnud. Näiteks, kui võtsime tööle esimese turundusdirektori, intervjueerisin mina sellele positsioonile kandideerivaid inimesi.

Mitu tundi päevas Te töötate? Oletan, et mitte tüüpilised kaheksa tundi. 

Ei, rohkem. Tavaliselt kaheksast hommikul üheksani õhtul, vahel aga ka rohkem. See sõltub konkreetsest päevast. On kuid, mil tuleb eriti palju tööd teha, siis aga jälle kuid, mil võib vähem töötada.

Millal Te viimati puhkusel olite?

Päris hiljuti – oli aastavahetuse puhkus. 

Praegu on päris stiilne töötada uues finantstehnoloogiaettevõttes. Millised on suurimad väljakutsed, millega kokku puutute? 

Umbes viis aastat tagasi oli raske litsentse saada ja keeruline oli ka pangakontot avada.    Polnud lihtne töötada Mastercard ja Visa kaardiskeemidega. Ausalt öeldes on finantssektor nagu kinnine klubi, kuhu uustulnukaid lihtsalt vastu ei võeta. Kogu süsteem töötab nii, et uutel mängijatel oleks piisavalt takistusi. Kui keegi soovib luua finantstehnoloogiaettevõtet, on kõigepealt vaja pangakontot ja panka. Kui esitate taotluse pangakonto avamiseks, ei lasta Teil seda registreerida, sest olete finantstehnoloogiaettevõte, see aga tähendab, et olete kõrge riskiga klient. Ja reguleerimine on raske. Uuel ettevõttel ei ole palju raha ega muid ressursse; ta ei saa litsentsi saamist oodata veel aasta või kaks. See on hullumeelsus. Finantssektorisse pääsemiseks tuleb ületada palju takistusi. 

Kas sellel teel on midagi lihtne olnud? 

Ei, lihtsat ei olnud midagi. Kõik, mida tegime, oli seotud kannatustega, eriti päris alguses.

Kas nüüd on lihtsam? Kas nüüd on elu rohkem või vähem normaalne, või on siiski utoopiline oodata kiiremaid muutusi ja mitte oodata viis aastat?

Arvan, et see sõltub ambitsioonidest. Keegi võib ka rahule jääda ja mitte teha lisapingutusi. Kui oled punktis X ja tahad olla punktis Y, mis on tuhande miili kaugusel, on ilmselge, et pead püstitatud eesmärgi saavutamiseks jõupingutusi tegema ja ületama täiendavad väljakutsed ning kannatused. See on rohkem seotud mõtteviisiga, mitte olukorraga, milles oled. 

Kuidas Te end laete, et need tuhanded miilid läbida?

Tegelen palju spordiga – see aitab. Mul on mõned hobid. Näiteks armastan puhkuse ajal lohesurfiga tegeleda.  

Mis praegu finantstehnoloogia sektoris toimub? Millised tendentsid Teid rõõmustavad ja millised teevad murelikuks?

On selge, et finantstehnoloogia sektoris on võitjaid ja kaotajaid; seda näeme juba praegu. On finantstehnoloogiaettevõtteid, kelle arengutempo on seoses Covid-19 aeglustunud ja on ka neid, kes väga kiiresti arenevad. Teatud finantstehnoloogia valdkonnad, näiteks e-kaubandus, kasvavad praegu väga kiiresti, samas on kõvasti kahanenud maksete ja eriti välismaksetega seotud tegevus. Enamik e-kaubandusega seotud ettevõtjaid teenivad suuri rahasid, aga maksetele keskendunud pangad ei suuda katta enda igapäevakulusid.

Usun, et selles segmendis võib tulevikus oodata konsolideerumist, kui üks finantstehnoloogiaettevõte ostab ära teise ja mõned teised finantstehnoloogia mängijad lihtsalt lahkuvad sellest sektorist. 

Mis veel? Ma arvan, et näeme üha rohkem selliseid ettevõtteid, kes ühinevad järk-järgult finantstehnoloogia sektoriga, näiteks suured tehnoloogiaettevõtted. Usun, et traditsioonilised pangad kaotavad jätkuvalt oma turuosa, nagu juba praegu näha võib.  Covid-19 on neid muutusi ainult kiirendanud.

Millised neist muutustest on Teie arvates head?

Minu arvates muutuvad riigid võrdsemateks. Varem palkas Revolut palju inimesi Euroopas ja Londonis, kutsusime inimesi Londonisse tööle. Pandeemia ajal saime aru, et saame ka kaugtööd teha. Nüüd saame palgata sama häid spetsialiste, ainult palju odavamatest kohtadest. Oleme hakanud palkama inimesi üle kogu maailma ja täheldanud palgalõhet. See peaks ühtlustuma.

Teiseks, ettevõtted ja inimesed muutuvad maksude suhtes tundlikumaks. Nüüd on kõik aru saanud, et töötada on võimalik igal pool, seepärast hakkame nägema, kuidas ettevõtted ja inimesed liiguvad kõrgete maksudega piirkondadest madalate maksudega jurisdiktsioonidesse.

Üldiselt oleme muutunud palju produktiivsemaks. Enne koroonapandeemiat kulus mul 5 – 10% ajast koosolekutele ja konverentsidele jõudmiseks, aga see on ju raisatud aeg. Nüüd saan sama teha Google Hangouts vahendusel, kas pole nii? Usun, et inimesed ja ettevõtted muutuvad veel produktiivsemateks, mis on minu arvates majanduslik võit.

Sellises olukorras on kindlasti nii kaotajaid kui ka võitjaid. Paljud takistused ületatakse ainuüksi seepärast, et saab teha kaugtööd. Näiteks, kui keegi elab Indias, saab ta vabalt töötada USA ettevõttes. 

Kõik õpivad kaugtööd tegema. Millised on Teie meetodid töö lihtsustamiseks ja sujuvaks toimimiseks?

Võrreldes pandeemiaeelse ajaga oleme muutunud produktiivsemaks. Meil on selged tööde tähtajad ja eeskirjad, oleme loonud  tööjärelevalve süsteemi. Kui oleme kokku leppinud, et midagi saab tehtud kahe kuu pärast, jälgime progressi iga nädal. See on piisavalt efektiivne, et oleks tagatud inimeste kontsentreerumisvõime ja nad oleksid produktiivsed.

2020. aasta ja Covid-19 on lahutamatud. Kuidas ja millisel tasemel mõjutas koroonaviirus Teie äri?

2020. aasta algas raskelt. Võrreldes märtsiga oli aprillis teenitud tulu umbes 40 – 50% madalam. Jah, oli raske. Me koondasime kõik ressursid, optimeerisime paljusid protsesse ja lõpptulemuseks muutusime palju produktiivsemas kui enne Covid-19.

Oleme taastunud, sest meil on mitu tuluallikat. Näiteks on maksed mõjutatud, kuna turismitööstus on seiskunud. Enne seda saime palju tulu just nimelt valuutavahetusest.  Võrreldes Covid-19 eelse ajaga stagneerub see äri ikka veel. Kuid teistest valdkondadest, nagu ärikontod, varahaldus, kauplemine, saadavad tulud on kasvanud. Lõppude lõpuks, vaadates detsembri näitajaid, oleme saavutanud pandeemiaeelse ajaga võrreldes 80% suuremad sissetulekud. Ka brutokasum on eelmise aasta märtsiga võrreldes palju suurem.

Kuidas see Teil õnnestus?

Vastus on väga lihtne – me vähendasime kulusid. Ja meil vedas.

Esimestel tegutsemisaastatel oli Revolut toode, mida seostati rohkem reisimisega, nüüd on see aga teistsugune – see on normaalne pangatoode. Kuidas kasutasid inimesed Revoluti 2020 aastal?

Jah, alguses oli koguni 80% tehingutest välismaksed, see oli reisitoode. Nüüd on olukord vastupidine – meil peaaegu ei olegi enam välistehinguid, kõik tehingud on lokaalsed. Praegu kauplevad inimesed palju varade ja krüptovaluutadega. Meist on saanud igapäevane pangateenus. 

Võibolla näete mingeid huvitavaid tendentse, kuidas inimesed Revoluti kasutavad? Kas on midagi sellist, mis Teid üllatab?

Hea küsimus. Ma ei ole kindel, kas see üllatab, aga e-kaubanduse tehingute kasv on tohutu. Inimesed kasutavad veebis üha enam ühekordseid maksekaarte. Veebiturvalisuse osas on see suurepärane uudis. Väga kiiresti kasvab varade ja krüptovaluutade populaarsus. Kui vaadata pandeemiaeelset aega, kasvas varadega kauplemine 200 – 300%, nüüd võiks see olla juba isegi 1000%. Olukord on tõesti väga muutunud.

Millal Te avasite filiaali Leedus. Miks just seal?  

Kolm aastat tagasi palkasime esimese äriarendusjuhi, kes on pärit Leedust ja ta jutustas meile, kui proaktiivne on selle riigi reguleerija ja kuidas riik tehnoloogiaettevõtteid kaasab.  Samuti jutustas ta, et Leedus on spetsiaalne pangalitsents. Sõitsime siis Leetu, suhtlesime reguleerija ja keskpangaga ning otsustasime esitada taotluse Leedu pangalitsentsi saamiseks. Kohtusime ka Invest Lithuaniaga, külastasime mitut leedulastest töötajatega ettevõtet. Seal töötasid head spetsialistid, seepärast otsustasime lisaks pangalitsentsi taotluse esitamisele avada ka büroo, kus töötavad praegu programmeerijad, disainerid, toodete tootjad ja klienditeenindusspetsialistid. 

Kõlab lihtsalt.

Jah, kõik juhtuski täitsa lihtsalt.

Kuidas läheb äril Leedus? 

Väga hästi. Leedus on meil umbes 200 töötajat. Meil on Leedu panga litsents, suhted reguleerijaga on väga head, jääb üle vaid usinalt töötada.

Kuidas on Revoluti jaoks alanud 2021. aasta? 

Väga hästi. Kui vaadata esimest nelja päeva (intervjuu toimus 5. jaanuaril – autori märkus), olid tulemused palju paremad kui me eeldasime. See on nii selle pärast, et meil on palju tuluallikaid, nende seas selliseid, mis töötavad pandeemia ajal palju paremini kui näiteks kauplemine või krüptovaluutad. Need tegevused näitavad häid tulemusi, sest inimesed investeerivad uutesse varadesse. 

Millised on Revolut plaanid selleks aastaks?

Selle aasta plaanid on samasugused, nagu tavaliselt – töötada mitme uue inspireeriva projektiga. Samuti täiustame oma toodet ja arendame oma tegevust igas riigis, kus me oleme.

Kui suur on praegu Revolut meeskond? 

Kokku on meid praegu umbes 2500 ja meil on üle tuhande teenusepakkuja.

Kus kõik need inimesed töötavad, kus on Teie kõige suuremad keskused? 

Meil on umbes tuhat töötajat Londonis ja umbes sama palju Krakowis. Ülejäänud on kõik Euroopas, USAs, Indias, Austraalias, Singapuris, Jaapanis ja Venemaal. 

Kuidas Te alguses Revolut meeskonda moodustasite? Kuidas otsustasite, milliseid inimesi enda meeskonnas näha soovite? 

Arvan, et mul on vedanud. Kui oled uus ettevõte, on raske leida parimaid inimesi, sest ei saa palju maksta, aga head professionaalid väldivad riski ja tahavad töötada parimate brändidega. Alguses ei olnud personali valimine lihtne, sest ma ei olnud seda kunagi teinud. Mõningate kolleegide vastuvõtmine oli õnnestunud, teised aga ei jäänud kauaks. Arvan, et see oli vedamise ja järjekindluse kombinatsioon. 

Kui palju inimesi algsest meeskonnast Teie juures ikka veel töötab?

Ainult üks inimene, ta on parim (Vlad Yacenko, – autori märkus).

Finantstehnoloogiaettevõtted on viimastel aastatel olnud väga aktiivsed. Kuidas sellele pangad reageerivad? Millisena näete konkurentsi arengut?

Nad üritavad meiega sammu pidada, jälgivad, mida me teeme. Pankadel on raskem, sest neil on töötav äri, tugevdatud protsessid, pikaajalised töötajad. On selge, et pankades töötavatel inimestel pole lihtne midagi uut luua, sest nad lihtsalt ei tea, kuidas tehnoloogiaäri üles ehitada.

Nad peaks mõistma, et tööle tuleb võtta noori inimesi. Pankades istuvad inimesed iga päev koosolekutel ja võtavad vastu otsuseid, kuid uusi tooteid tuleks luua teisiti. Mina arvan, et  erinevused finantstehnoloogiaettevõtete ja pankade vahel ainult kasvavad.

Mis on olnud suurimad tõusud ja mõõnad nende aastate jooksul, peale mida Revolut turule tuli?

Arvan, et meil on igal aastal vähemalt üks saavutus ja vähemalt üks tõsine probleem.  Näiteks põhjustas Covid-19 2020. aastal ilmselgelt languse, aga meil õnnestus ikkagi saavutada pandeemia tingimustes paremaid tulemusi kui meie konkurentidel. 

Paljusid asju saab teha odavamalt, kiiremini ja paremini mitte nii kallite spetsialistidega või väiksemate meeskondadega. Uute ettevõtete mõtteviis on kahtlemata parem traditsioonilisest korporatiivsest mõtteviisist.

Oleme väljaarenenud protsesside, juhtimise ja vastavuse osas. Meil on õnnestunud säilitada uue ettevõtte parimad omadused ja võtta üle parima korporatiivsest mõtteviisist.

Nüüd on kõik aru saanud, et töötada on võimalik igal pool, seepärast hakkame nägema, kuidas ettevõtted ja inimesed liiguvad kõrgete maksudega piirkondadest madalate maksudega jurisdiktsioonidesse.