Pealtnäha ühtne

Forbes

Baltic edition

• Foto: Shutterstock.com/ Jirsak

Balti riigid on väikesed, peame kokku hoidma; siin pole midagi jagada; Baltikum on üks piirkond, mitte kolm… Tõenäoliselt on igaüks meist selliseid fraase kuulnud rohkem kui üks kord, lisaks väga erinevatel teemadel, alates poliitikast kuni erinevate rahvusvaheliste projektideni ja loomulikult ettevõtlusest.

Sõnad on üks asi, teod sageli aga midagi muud.
Otsustasime selgeks teha, kas ettevõtted – nii kohalikud kui ka välismaised – tajuvad Baltimaid tõesti ühtse piirkonnana ega lahuta oma tegevust igas riigis eraldi. Selgus, et neid ei ole palju. Selleks, et leida vaid 25 ettevõtet, mille kõigi kolme turu eest vastutab üks juhendaja, tuli meil palju otsida – vaadata üle 300 Baltikumi suurima ettevõtte. See tähendab, et üle-Balti kontseptsioon on lähedane vähem kui 10% ettevõtetest. õiglane olla – valiti välja ainult need juhid, kes ei olnud ettevõtte omanikud, vaid tõesti tasustatud inimesed, kellele usaldati täielikult äri kolmes Balti riigis.

Metoodika

25 Balti ettevõtte juhi valimiseks küsitlesime kõigis kolmes riigis üle 300 suurima füüsilise üksusega ettevõtte, olgu see siis filiaal, tehas või kauplus jms. Me ei võtnud arvesse ettevõtteid, mis vastavad tingimustele, kuid mida juhivad ettevõtete omanikud, näiteks Sakret või Amrop. Selliseid ettevõtteid on üsna palju ja nad on eraldi toppi väärt. Sellesse nimekirja saamiseks peab juht olema ka ettevõtte ametnik - ta peab töötama juhatuses või nõukogus. Me ei reastanud neid juhte mingis järjekorras, sest nende võrdlemiseks pole ühte kriteeriumi: mõnel ettevõttel on käive, pankadel – tulud,  teistel finantsasutusel, näiteks laenuportfell, teisel ühendav äriühing on eraldi valdusettevõte, millel ei ole käivet, vaid ainult kasum. Me ei lisanud nimekirja neid ettevõtteid, kus keskastme juhid vastutavad Baltikumi eest ainult üksuse tasandil.

Valmistas Jānis Lasmanis