Tähtis on mõju keskkonnale ja inimesele

EL-i strateegiline visioon toob raudtee esile süsinikuneutraalsuse ja madalate emissioonidega liikuvuse eesmärgi nurgakivina ning näeb ette, et 2030. aastaks peaksid Euroopa raudteed vähendama oma keskmist CO2 emiteerimist rongiliiklusest 50%, samas kui 2050. aastaks püüdlevad Euroopa raudteed selle poole, et pakkuda ühiskonnale süsinikuvaba rongiliiklust ja kliimaneutraalseid transpordivõimalusi. Kirde-Euroopa tähtsaima piiriülese raudteeinfrastruktuuri arendusena on Rail Baltica seadnud auahne eesmärgi saavutada nullkeskkonnamõju tegevus- ja hooldusfaasis ning on juba 2018. aastal
astunud märkimisväärseid samme muutmaks seda visiooni kõikehõlmavaks programmiks. Kasutades ära võimalust uue projektiga kõik nullist üles ehitada ja projekteerida kogu elutsükkel, seab see programm eesmärgiks minna kasvuhoonegaaside emiteerimise juurest kaugemale ning tegeleda igasuguste keskkonnamõjudega, mida põhjustab raudteeinfrastruktuur, sealhulgas taastuvenergia kasutamine, keskkonna seisukohalt vastutustundlike ehitustööde korraldamine, võttes arvesse inimese tervist mõjutavad tegurid nagu raudtee müra- ja vibratsioonitaseme vähendamine ning üldine keskkonnaressursside kasutamise vähendamine.

Taastuvenergia efektiivne kasutamine kiirrongide töötamiseks on üks põhielemente, mis muudab raudteetranspordi keskkonnasõbralikuks ning ohutuks alternatiiviks maantee- ja õhutranspordile nii Balti riikides kui ka mujal maailmas. Seetõttu tunneme uhkust, et oleme Rail Balticale jõu andmiseks pühendunud 100% taastuvenergia kasutamisele. Valides ülemaailmsed inseneriteenuste pakkujad ja allkirjastades globaalse projekti energiavarustuse  juurutamiseks kokkuleppe DB Engineering & Consulting GmbH, IDOM Consulting, Engineering, Architecture, S.A.U. ja Italferr S.p.A-ga, oleme alustanud tööd ühe keerulisema raudtee elektrifitseerimisprojektiga Euroopas. Kui tavaliselt on kiirraudtee elektrifitseerimisprojektide ulatus umbes 300 km, siis Rail Baltica oma 870-kilomeetrise pikkusega on unikaalne, pakkudes tõhusat ühendust kõigisse Balti riikidesse ning ka Poola ja ülejäänud Põhjamere-Läänemere koridori. Energiavarustuse terviklik juurutamine kogu Rail Baltica trassi jaoks võimaldab täita täielikult ohutus- ja koostalitlusvõime nõuded ning maksimeerida mastaabisäästu.

Müra- ja vibratsioonitaseme vähendamine raudteevaldkonnas on tuntud katsumus ja see küsimus on ka Rahvusvahelise Raudteede Liidu (UIC) üks prioriteetidest enne 2050. aastat. Kuna see on üks tundlikumaid küsimusi, kipub müra olema tõsine takistus avalikkuse, eriti raudteele lähedal elavate inimeste, toetuse saamisel. Samal ajal tunnustatakse raudteed ühe keskkonnasõbralikuma ja ohutuma transpordiviisina.

Hinnanguliselt mõjutab transpordimüra maailmas umbes 124 miljonit inimest, kes puutuvad regulaarselt kokku keskmise müratasemega üle 55 dB, mida peetakse minimaalseks tasemeks, kus täheldatakse kahjulikke mõjusid inimese tervisele. 108 miljonit inimest mõjutab maanteetransport, 20 miljonit raudtee- ja 6 miljonit õhutransport*.

Rail Baltical on täiesti uue infrastruktuurina unikaalne võimalus pakkuda müra ja vibratsiooni vähendamise meetmeid. Algsed mürahinnangud anti igas riigis eraldi, osana keskkonnamõjude hindamise protseduurist, nii et töö müra ja vibratsiooni detailse mudeldamise ning sellega seotud vähendamise plaaniga saaks jätkuda projekteerimise hilisemates etappides. Sama müra mudeldamise põhimõtet järgitakse kõigis Balti riikides, kui määratakse kindlaks müratundlikud alad 300 m laiuselt raudteeliini keskjoonest. Kokku kasutatakse nelja tüüpi müratõkkeid – puidust, läbipaistvat, absorbeerivat ja maapinnal asuvat –, millest igaüks täidab erinevat ülesannet, samas kui vibratsiooni vähendamise meetmed keskenduvad mitmele valdkonnale, sealhulgas ärahoidvad abinõud nagu rataste ümardamine, sobivate vibratsioonivastaste materjalide kasutamine ja muud.

Kui tavaliselt on kiirraudtee elektrifitseerimisprojektide ulatus umbes 300 km, siis Rail Baltica oma 870-kilomeetrise pikkusega on unikaalne...