COVID-19 tagajärgede leevendamine
Agnis Driksna
Rail Baltica ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht ja juhatuse esimees
Üle aasta on pandeemia mõjutanud kõigi era- ja tööelu. Paljud ettevõtted erinevates tegevusvaldkondades Euroopas ja kogu maailmas on pidanud pidurile vajutama ning mõned investeeringu- ja infrastruktuuri arendamise projektid on olnud sunnitud plaanitud töid aeglustama.
On üsna selge, et tagajärgi tajutakse pikka aega, seetõttu on oluline kasutada kõiki võimalusi, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset taastumist keskpikas ja pikas perspektiivis nii riiklikul kui ka Baltimaade tasandil. Praeguses olukorras saab suuremõõtmeliste Rail Baltica ehitustööde algus, mis on plaanis 2022. aastal, lisatähtsuse, sest see annab kahtlemata tõuke majandusaktiivsusele, täiendades Rail Baltica praegusi investeeringuid Balti riikide majandusse seda nii enam kui 640 km raudtee projekteerimise töö kui ka juba alanud ehitustööde raames.
Plaani järgi võivad Rail Baltica koguinvesteeringud Lätti ulatuda 2026. aastaks vähemalt 1,9 miljardi euroni ning Balti riikidesse kokku 5,8 miljardi euroni, millest 85% on Euroopa Liidu (EL) kaasfinantseering. Läti Panga prognoosi* järgi võib Rail Baltica projekti elluviimine 2026. aastaks suurendada Läti SKT-d kumulatiivselt 1,8%. Võttes arvesse suhteliselt võrdset majanduslikku olukorda Balti riikides, ennustatakse, et mõlemas naaberriigis – Leedus ja Eestis – annavad projekti investeeringud samuti märkimisväärse panuse SKT-sse. On selge, et EL-i kaasfinantseeritud projekti otsese kapitaliinvesteeringu tootlikkus annab märkimisväärse panuse kohalikesse ehitus-, projekteerimis ja nendega seotud teenuste sektoritesse, andes tõuke üldisele nõudlusele majanduses ja aidates stimuleerida majandusaktiivsust pärast pandeemiat.
Varasem kogemus on näidanud, et ehituspartnerlused kohalike Balti riikide ettevõtete ja rahvusvaheliste partnerite vahel on eduka töö tähtis eeldus, millega tuleb arvestada ka suurtes ehitushangetes osalejatel, pakkudes nii kõiki vajalikke oskusi. Täna teeme koostööd enam kui 217 ettevõttega Balti riikides ja 50 ettevõttega mujal Euroopa Liidus.
Jätkates Rail Baltica arendamise järgmise etapiga, on 2021. aastal põhifookus suuremahuliste ehitustööde alustamise ettevalmistamisel, mis sisaldab globaalse projekti elluviimise plaanide sünkroniseerimist olemasolevate rahastamisvõimalustega ning vajalikke ettevalmistusi raudteematerjalide ja -komponentide tarnimiseks.
Selle aasta hangete hinnanguline lepinguline koguväärtus ületab 2 miljardit eurot, mille rõhk on ehitusmaterjalidega varustamisel ning projektile kohalike loodusvarade nagu liiva, kruusa ja muude ehitusmaterjalide, seadmete ja kaupade tarnimisel. Rööbaste, liiprite, pöörangute, raudtee ballastmaterjalide, standardiseeritud betoontoodete, truupide, müraseinte ja muude ehituseks vajalike materjalide konsolideeritud tarnimine on samuti plaanitud ning nende kogumaht annab võimaluse saavutada kulude optimeerimine ja vähendada keskkonnamõju tsentraliseeritud kohaleveo kaudu ehitamise ajal.
Lätis suunatakse suurimad investeeringud lähitulevikus Rail Baltica põhitrassi, Riia keskraudteejaama ja Riia rahvusvahelise lennujaama rahvusvaheliste reisijate terminalide ehitamisse ning kohapealsete rajatiste (nt multimodaalne kaubaterminal Salaspilsi piirkonnas, infrastruktuuri hoolduspunktid Iecavas ja Skultes) edasiseks projekteerimiseks. Keskraudteejaama projektis osaleb juba üle kümne kohaliku ettevõtte ja kohalike alltöövõtjate arv ehitustööde edenedes aina suureneb.
Minu arvates on tähtis kasutada Rail Baltica projekti ka innovatiivse ja kestliku transpordiinfrastruktuuri ja teenuste edendamiseks, et aidata kaasa uute ettevõtete arengule ning sõlmida koostöösidemed ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega.
Sel aastal on arvestatud uute töökohtade arvu kasvuga, jätkuks eelmise aasta kasvavale suunale, võttes arvesse projekteerimistöö mahtu ja ehitustöö algust. Hinnanguliselt võib Rail Baltica luua ehituse töömahukaimal perioodil aastatel 2023–2026 umbes 13 000 uut töökohta ehitussektoris ning üle 24 000 töökoha sellega seotud sektorites nagu materjalide ja komponentide tootmine, logistika, majutus ja toitlustamine ning professionaalsed teenused. Rail Baltica ülemaailmse projekti kulude ja tulude analüüs näitas, et hinnanguliselt luuakse iga 50 ehitusobjektil loodud töökoha kohta 120 uut töökohta otseselt toetussektorites ja 145 uut töökohta raudteeprojekti töötajate täiendava tarbimise arvelt.
Selle aasta hangete hinnanguline lepinguline koguväärtus ületab
2 miljardit eurot. Põhirõhk on ehitusmaterjalidega varustamisel ning projektile kohalike loodusvarade nagu liiva, kruusa ja muude ehitusmaterjalide, seadmete ja kaupade tarnimisel.