Õigustehnoloogia populaarsus astub FinTechi kandadel

Anda Asere

Labs of Latvia, eksklusiivselt ajakirjale Forbes

• Reklaamfoto

“Iganenud õigusmaastikul ei ole veel toimunud taolisi murranguid nagu Uberi tõi taksondusse või Airbnb hotellitööstusse. HUGO panustab sellele, et kaasajastuks ka õigussektor. Me usume, et lähiaastatel on õigustehnoloogia sama seksikaks kui finantstehnoloogia,“ ütleb A. Fjodorov.

Praegu arendab HUGO.legal robotjuriste, kes lahendavad konkreetseid probleeme ning teevad seda enamjaolt kasutaja jaoks tasuta. Kaugem visioon on tehisintellektil põhineva universaalse õigusroboti loomine, mis aitab abivajajal leida roboti abil levinumates õigusküsimustes lahenduse igas keeles ja keerulisemates küsimuses viia kokku õiguseksperdiga, olenemata abivajaja asukohast. „Me vajame keskset platvormi, et lahendada juriidilised küsimused sama mugavalt nagu takso tellimine või sobiva ööbimiskoha leidmine. Praegu on abi saamiseks vaja läbi käia väga mitmeid valikuvõimalusi, vaja on aga ainult üht,“ ütleb A. Fjodorov.

Algne idee, millest hiljem kujuneski välja
HUGO.legal, sai hoo sisse Fjodorovi isiklikust kogemusest inkassofirmaga. “Ühel hetkel, kui minu eelmises ettevõttes ei läinud hästi, nõudis inkassofirma võlga, mis kasvas päev-päevalt suuremaks” meenutab Fjodorov.

“Kohe pärast 2008. aasta finantskriisi said kiirlaenud väga populaarseks. Ja sageli kasvas 100 euro suurune laen lõpuks 1000 euro suuruseks võlaks. See oli võimalik seetõttu, et keskmine inimene ei saanud endale advokaati lubada. Ja õiguskaitseta olid nad võlgade sissenõudmisega tegelevate ettevõtete jaoks lihtne saak, kellelt võis kõike nõuda. Ma olin nendest numbritest  ja sissenõudjate jultumusest rabatud, ma ei suutnud ette kujutada, et midagi sellist on võimalik – nagu oleks 90-ndad tagasi! Avastasin, et sarnaselt minule on väga paljud inkassofirmade ebaausate võtete ohvriks langenud. Statistika oli jahmatav! Midagi tuli ette võtta,“ sõnab Fjodorov.

Nii lõigi Fjodorov esmalt ettevõtte, mis keskendus inkassofirmade ohvriks langenud inimeste abistamisele. Fjodorovi sõnade kohaselt oli pärast 2008. aasta kriisi iga viienda eestlase pangakonto inkassofirmade ja kiirlaenude tõttu arestitud.

Algselt pakkuski HUGO.legal (varem tuntud ka kui InkassoAbi ja Eesti Õigusbüroo) inkassofirmadega hammasrataste vahele sattunutele, et teeb 30 euro eest kõik endast oleneva, et kohtuväliselt inimeste õigusi kaitsta. Esimesed juhtumid olid üsna aeganõudvad ning kulus mitu tundi, et aru saada, kuidas neid aidata. Kuid siis hakkas meeskond nägema seaduspärasusi. „100, 200 ja 300 juhtumi järel olid seaduspärasused juba palju selgemad,” sõnab Fjodorov.

2017. aasta alguses otsis Eesti justiitsministeerium partnerit, kes annaks vähem kindlustatud inimestele tasuta õigusnõu. Kui HUGO.legal pakkumise võitis ja sai sellega endale arvestatava klientide voo, muutusid seaduspärasused veelgi selgemaks. Pärast kümnete tuhandete inimeste ja õigusekspertide kokkusobitamist märkas meeskond selgeid mustreid - 33% moodustavad perekonnaprobleemid, 29% on võlgadega seotud probleemid, 10% tööga seotud küsimused ning ülejäänu osa moodustavad kõik teised “vähem populaarsed” õigusvaldkonnad. Selle info põhjal sai teha korrektseid samme, kuidas õigusabi kättesaadavus tuua inimestele lähemale läbi automatiseeritud teenuse.

2018nda aasta sügisel ehitas HUGO.legal Eesti esimese robotjuristi, et kaitsta tarbijate õigusi inkassofirmade vastu.
HUGO.legali teine robotjurist aitab vanematel kohtu kaudu lapse hooldusõigust saada. See on justkui “tee-ise-tööriist” elatisraha taotlemiseks. „Meie võlgade sissenõudmise robot on aidanud inimsekkumiseta rohkem kui tuhandelel inimesel säästa ligi miljon eurot. Alimentide robotjurist on tänaseks aidanud 300 lapsevanemat,“ märgib Fjodorov.

Hetkel on HUGO.legalil 15 erinevat robotjuristi, mis tegutsevad erinevates valdkondades. Fjodorov ütleb – kõikjal, kus inimesed ei tea oma põhiõigusi, võivad nad seetõttu lõpuks maksta suuri summasid, mida nad oma õigusi teades ei maksaks. „Tavaliselt on kõige parem lahendada probleem varajases etapis, sest juba kohtus olles pole lihtsat või odavat väljapääsu. Kuid alguses on mitmeid võimalusi,“ selgitab ta. Üks lihtsaim ja odavaim neist on kasutada robotjuristi.

Kuidas koolitada robotjuristi nii, et see oleks sama hea kui inimene? „Tegelikult pole see väga keeruline,“ sõnab Fjodorov. Kahe esimese robotjuristi loomine võttis mitu kuud aega, kuid nüüd on tempo kiirem. Praegu suudab ettevõte valmistada ühe robotjuristi nädalas, kuid loodab, et varsti veelgi rohkem – ühe roboti päevas. Fjodorov lisab: “Kuid kuskil on piirid. Robotjuristid suudavad õigusprobleeme lahendada kuni teatud maani. Robot ei saa minna kohtusse ja klienti esindada.” Kuid Fjodorov usub, et 10 või 15 aasta pärast võib mitmete juhtumite puhul ka see  olla võimalik.

Keerulisemates olukordades, kus robotjurist on teinud kõik endast oleneva, kuid jääb kaasuse lahendamisega siiski hätta, tuleb mängu inimfaktor. HUGO.legali platvormile on koondunud üle 50 juristi, kelle hulgast leitakse siis konkreetse juhtumi jaoks õige pädevusega sobilik õigusalane asjatundja. Meelepärase eelarve, saab klient ise valida. „Taoline platvorm võimaldab juristil keskenduda ainult õigusabi osutamisele ning suunata kõik kaasnevad ja tihti ebameeldivad tegevused nagu raamatupidamine või enese turundamine HUGOle. Samuti teeb HUGO tehnoloogia juristi eest ära tüütud ja rutiinsed ülesanded nagu korduvate dokumentide täitmine jmt, juristile jääb vaid vaev roboti tehtu üle kontrollida. Ma ei usu, et te leiate advokaadi, kes hüppab rõõmust õhku, kui tema poole pöördub inkassofirmaga hädas oleva klient. Pigem mõtleb ta – ei, juba jälle! Rutiinsed ülesanded on nende jaoks lihtsad ja ei paku väljakutseid,“ arvab Fjodorov.

Enamik advokaate töötab üksi või väikeses büroos. Suurtes büroodes, kus on olemas meeskonda ümbritsev infrastruktuur, töötab ainult murdosa advokaatidest. „Põhjus, miks õigusteenus on nii kallis, on see, et õigusteenuse pakkumine ei ole tõhus. Eriti tõhusa suure advokaadibüroo puhul võib näha marginaale, mis moodustavad 50% kogu tulust,“ ütleb Fjodorov. Üksi tegutsevate advokaatide puhul tähendab tõhusus seda, et nad saavad rohkem teenida, keskendudes tasustatavatele tundidele, sest mittetasustatud tunnid kirjutatakse nii või naa kliendile arvele. Fjodorov on kindel, et ühel päeval vähendab mittetasustavate tundide advokaadilt ära võtmine ka lõppkasutaja jaoks hinda. Fjodorovi sõnade kohaselt on HUGO.legal juba praegu õigusbüroodest kolm korda odavam. Samal ajal saavad juristid teenida 30% rohkem.

Fjodorov on täheldanud, et paljud õigusidud keskenduvad suurtele advokaadibüroodele. Näiteks õigusdokumentide massanalüüs, kuid seda tasub teha vaid suurtel büroodel. Loomulikult on nimetatud nišš lai turg, sest suured bürood teenivad suuri summasid ja see on hea sihtrühm. Kuid Fjodorov näeb õigusabi valdkonna laiemalt töötamisel tohutuid võimalusi ja selle suuremat ning olulisemat sotsiaalset mõju. „Mõned õigustehnoloogia idufirmad loovad tehnoloogiat suurtele büroodele, kuid meie usume, et just see teine pool pakub suuremaid võimalusi. 80% elanikkonnast ei saa endale majanduslikel põhjustel õigusteenuseid lubada. Ainus võimalus selle muutmiseks tuleb õigustehnoloogia firmalt,“ mainib Fjodorov.

HUGO.legal Läti piirkonnajuht Elvīra Krēķe leiab samuti, et õigusteenused ei ole kõigile kättesaadavad. Kui Google’isse sõna „jurist“ sisestada, kuvatakse palju tulemusi, aga mitte seda, kuhu minna, mida otsida ja kui palju see maksab.

Elvīra rõhutab, et tehnoloogia aitab juristidel keskenduda oma tugevatele külgedele. „Kui vaatate suvalise õigusbüroo veebilehte, näete, et see pakub erinevaid õigusteenuseid erinevates valdkondades. Tõsi, neil on erinevate õigusvaldkondade teadmised, kuid suurepärased ollakse vaid mõnes valdkonnas. Kui keskenduda ühele valdkonnale, on kliente raskem ligi meelitada,“ selgitab ta.

HUGO.legalil on mitu fookuspunkti - erinevad robotjuristid, platvorm, kust leiad kiirelt endale sobiva inimjuristi ning lisaks veel kliendihaldustarkvara süsteem juristide jaoks. Fjodorov arvab, et see on ainulaadne kombinatsioon. „Konkurents on suur, kuid meie pakutav väärtus on ainulaadne nii kliendile, kui juristile. See kõik on vajalik, et moderniseerida iganenud õigussektorit ja muuta õigusabi tarbija jaoks taskukohasemaks, ilma, et jurst peaks oma sissetulekut vähendama“ sõnab Fjodorov.

Fjodorov, kes on selles harus tegutsenud nüüdseks pea 5 aastat, leiab, et õigustehnoloogia turg on väga killustatud. Konkurente vaadates saab väita, et üldjuhul pakutakse lahendust vaid ühel konkreetsel viisil – kas platvorm või robotjurist. „Meie suurim konkurent DoNotPay on USA juhtiv robotjuristide looja, kuid isegi nemad ei ole keskendunud kasutajate kokkuviimisele oma ala spetsialistidega, kui robotjurist hätta jääb. Neil on küll üle tuhande erineva robotjuristi, kuid kui need ei suuda teid aidata, siis kasutaja jääb ikka  omapead,“ ütleb ta. Samuti on olemas palju sarnaseid platvorme, kus viiakse küll abivajaja kokku sobiva juristiga, kuid ei pakuta robotjuristi teenust ega kliendihaldustarkvata juristidele.

„Mõned idufirmad on esile tõusmas, mõned õigusbürood on muutumas progressiivsemaks ja rakendavad uusi turundusstrateegiaid. Nad otsivad klientideni jõudmiseks ja suhtlemiseks uusi võimalusi. Nad otsivad platvorme, et rutiinseid protsesse automatiseerida. See tähendab, et praegu on HUGO.legali jaoks parim aeg turule siseneda,“ ütleb Krēķe.

Krēķe on kindel, et õigustehnoloogia ettevõtete suurimad väljakutsed on enamasti seotud pädevuse ja keelebarjääriga. Alles hiljuti tuli ettevõte välja venekeelse robotjuristiga. „Meil kulus kaks aastat, et jõuda esimesest eesti keelt rääkivast robotjuristist robotini, kes räägib ka vene keeles. Keelebarjäär on aktuaalne,“ nõustub Fjodorov.

Praegu koosneb HUGO.legal meeskond 12 liikmest. Kolm neist on asutajad ja pikaajalised ettevõtjad – Artur Fjodorov, Erki Pisuke ja Age Viks. Erki on ainus, kellel on juristi taust. Artur õppis samuti õigusteadust, kuid ei lõpetanud seda. Turundusjuht Age on põhjus, miks HUGOst sai HUGO – filmiharidusega turundusjuht soovis luua teleseeriaali juristist Hugo, kes aitab inimestel väsimatu järjekindlusega ebaõiglusest pääseda, kuid osutub lõpuks hoopis robotiks. Nõnda tuligi idee paberilt ellu ja sündis päris robotjurist HUGO.

HUGO.legali Läti piirkonnajuht on Elvīra Krēķe. Mõni aeg tagasi oli ta seotud teise õigustehnoloogia idufirmaga, mis ebaõnnestus. Leedu piirkonnajuhil Darius Lengvinasel on samuti kogemusi õigusidufirma loomisega. „Me võitlesime sama eesmärgi nimel ja seetõttu ühinesime,“ ütleb Elvīra.

Praegu tegutseb HUGO.legal Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Selle saavutamiseks sai ettevõte fondilt Superangel 250 tuhande euro suuruse alginvesteeringu. Nüüd valmistab HUGO.legal ette 1,5 miljoni euro suurust investeeringu kaasamist, et rahastada laienemist uutele turgudele ja jätkata tootearendusega.

Koduturul pakub HUGO kasutajale nii platvormi, kust abivajaja leiab endale sobiva õigusteenusepakkuja, kui ka robotjuriste, kes aitavad probleeme lahendada ilma inimese sekkumiseta. Teistes riikides on hetkel kasutada vaid robotjuristid ilma platvormile koondunud inimjuristideta.  „See on vaid algus. Me näeme palju võimalusi. Lätis käivitasime äsja ärikliendile suunatud roboti, mis aitab seal ettevõtet registreerida. Äriregistrist (Uzņēmumu reģistrs) saab dokumendipõhja, kuid paljud kasutavad ikkagi juristi ja maksavad ligikaudu 100-150 eurot, et ettevõtte juristi abiga registreerida. Seda tööd sai automatiseerida ja kulu odavamaks muuta. Ma arvan, et on palju valdkondi, kus saab sama teha ja tööd tõhustada,“ ütleb Krēķe.

Ettevõte valmistub tegevust käivitama ka Hispaanias ja Nigeerias. „Meie eesmärk on muuta õiguskaitse kättesaadavaks ja me soovime väga näha, millist mõju meie tehnoloogia Aafrikas avaldab,“ räägib Fjodorov. Eesti idufirmadel on Aafrikaga huvitavad suhted. Näiteks Planet42 tegutseb aktiivselt Aafrikas ja see oli ka Bolti jaoks üks suurimaid turge.

Praegu keskendub HUGO.legal Euroopale ja Aafrikale. „Hetkel me USA poole ei vaata, sest sealsel turul on taoliste õigusidude vastu suur vastuseis ja nad ei ole selliseks tehnoloogiaks valmis. Kõikvõimas Ameerika advokatuur on andnud ka paljudele sealsetele õigusidudele juba hävituslöögi.“ Kõige tuntum on Ross Intelligence, teine  UpCounsel,“ loetleb Fjodorov.

Sarnased suundumused on ka Euroopas. Näiteks Saksamaal ei tohi robotjuristid teha isegi lihtsaid ülesandeid, sest robotil puudub õigusharidus. „Taolised traditsioonilised turud ei ole valmis õigussektorit muutma, seega me vaatame eelkõige muutustele avatud ja mitte ülereguleeeritud  turgude poole,“ täpsustab Fjodorov.

Elvīra usub, et paljud juristid kardavad robotite tõttu töö kaotamist. „Aga efekt on just vastupidine. Õigusrobot on justkui abivahend juristi töö hõlbustamiseks - näiteks dokumentide automatiseerimisel, kõnede broneerimisel ja uute klientide  loomisel. Lõppkokkuvõttes võidavad kõik. Juristid ei kaota tulevikus tehnoloogia tõttu oma töökohti,“ on ta kindel.

Võlgade sissenõudmise assistent on aidanud tuhandel inimesel ilma advokaadi abita kokku hoida ligi miljon eurot.